Agar-agar on mere punavetikatest saadud aine.
Kuumutades moodustab agar lahuse, mis jahtumisel muutub geeljaks. Agar on maitsetu ja sobib eriti hästi taimetoitlastele (asendab hästi zelatiini, mis on loomset päritolu).
Agar-agarit kasutatakse mitmesugustes tööstusharudes, eriti kondiitritööstuses. Sobib hästi marmelaadi, marmelaadikommide, pudingu jmt. valmistamiseks, mooside paksendamiseks, külmade kui ka kuumade tarretiste valmistamiseks.
Proovi teha ka koduseid marjakomme marjapüreest või mõnest meelepärasest mahlast ja agarist.
Munaallergia puhul sobib agar munaasendajaks – 1 supilusikatäis agarit asendab ligikaudu ühe munavalge.
Agari aktiveerimiseks on vajalik teda ca 2 minutit vedelikus keeta, tarretamine leiab aset kui temperatuur langeb alla 32C. Tarretis sulab 85C juures.
Sellised omadused võimaldavad suurematel kokakunsti huvilistel agariga köögis leiutada uusi võimalusi, lihtsalt eksperimenteerida ning juba teadatuntuid meistriteoseid valmistada.
Kokk Ferran Adria valmistas sellega ka oma kuulsaid agarinuudleid.
Kasutamine: Keeda 3 l vedelikku ning sega sellesse 25 g agarit. Tugevama tarrendi moodustamiseks suurendage agari kogust.
Sega pidevalt, kuni agar on lahustunud ja vedelik tekstuurilt kreemjam. Lisa maitse järgi suhkrut. Vala segu vormi ja jahuta külmikus. Või lisa agari segu nt mangopudingule tekstuuri andmiseks.
Toiteväärtus 100 g kohta:
Energia 695 kJ/ 173 kcal
Rasv 0 g, millest küllastunud rasvhapped 0 g
Süsivesikud 1,8 g, millest suhkur 0 g
Kiudained 83 g
Valk 0 g
Sool 1,3 g
